Algus

Ma olen Pille ja tulnud Tallinnasse Hiiumaalt. Mul on säilinud siiani maalähedane mõtlemine ja väga hea ümbritseva tunnetus. Ainuke häda on see, et ma olen oma tegemistega kogu aeg ajast eest ning õigeks ajaks olen ammu juba uute projektidega taas ajast ees.

Leht Teeme koos lastega on mul juba olnud, aga selle vastu ei tuntud siis väga huvi ning ma liitsin materjali lihtsalt eraldi lehena oma portfooliolehe pillevaljataga.com juurde. Sellest ammusest ajast on olemas ja Facebooki leht, kus on muljetavaldav hulk fänne, ning tõenäoliselt on need lapsed praeguseks juba sama suured, kui minu omad ja pole selle lehe sihtgrupp. On ka samanimeline Facebooki grupp, aga selle olen lasknud reklaamigrupiks kätte ära, seega see oma eesmärki ei teeni.

Tol ammusel ajal kirjutas mulle keegi, et minu blogi on üks kolmest Montessori blogist. Ma polnud seda sõna kuulnudki, pidin guugeldama. Puhas intuitsioon. Montessori gruppi pole mind kunagi keegi kutsunud, sellega liitusin ise palju hiljem. Praeguseks, pea 10 aastat hiljem, on asi Eestis väga popp. Vahepeal veel keegi tuttav julgustas, et ajan õiget asja ja tehku ma aga rohkem, aga see oli laias laastus kõik.

Ma ei tea, kas praegu on juba õige aeg, aga sisetunne käskis selle lehe uuesti luua. Keegi polnud domeeninime ka vahepeal omale napsanud (ja see ei tundu julgustav). Materjali, mida jagada, on mul meeletult ja ka oskusi ning kogemusi seda juurde luua. Ma oskan meisterdada, pildistada, filmida, kirjutada ja natuke võõrkeeli ka ja mulle on see kõik kogu aeg väga meeldinud. Ainuke häda, et ma ei tea praegustest väikelastest midagi. Minu enda lapsed on juba teismelised oma teismeliste veidruste, murede ja rõõmudega ning ma ise juba nii vana (45), et uusi beebisid majja ei tule.

Olen optimistlik ja täis teotahet, seega lendame! Eks ära kustutada jõuab jälle kõik alati.